Ajalooline traditsioon: Suure-Jaani lõunaosa.

Suusõnaline traditsioon - Asutamisküsimus


Üldiselt on rahvatraditsioon asutamisküsimuse kohta väga kasin ja eriti kihelkonna keskpaigas, kus talud väga vanast ajast pärit. Seal teatakse külade ja talude asutamis-aja ja nende asutajate kohta väga vähe konkreetset kõneleda. Ainult mõnede üksikute külade kohta teatakse nende asutamisloost jutustada, kuna kihelkonna metsaküladest (Kettu ja Sandra vakuses Vastemõisa vallas) teatakse täpsemalt üksikute talude asutamisaega ja asutajaid. Need talud on võrdlemisi hilisemal ajal asutatud ja selle tõttu ka enam teateid kuni praeguse ajani säilinud.
EKLA, f 199, m 23, 26 (III-1) < Suure-Jaani khk. - Alfred Rästas (1926)

Kabila küla, Vastemõisa vallas, saanud oma nime sellest, et vanasti selle küla kohal kabel asunud, mille riismed alles 6–70 aasta eest ära koristatud.
Kobruvere küla samas vallas olevat pärit väga vanast ajast ja saanud oma nime sellest, et vanasti, külast läbivoolava oja kaldal, asunud kobrad. Küla nimetatud varem Kobrupereks, kuid sakslaste siia tulles hakatud teda Kobruvereks nimetama. Samuti on teisi vere-ga lõppevaid paiku vanasti nimetatud -pere. Nii näiteks: Olupere, Sürgapere, Lõhapere jm. kuna neid nüüd nimetatakse: Olustvere, Sürgavere, Lõhavere jne.
EKLA, f 199, m 23, 26/7 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Lauri t. - Alfred Rästas < Jaan Vendelin, 89 a. (1926)

Pärasaare, Põhjaka ja Kõpu külades olla Rootsi Kaarli poolt kingitud priikohad, mis Põhjasõja ajal nende pidajatele antud. Korra käinud Kõpu küla Saapa talu peremees Rootsist uusi kohapabereid toomas, sest vanad saanud ühe tulekahju ajal hukka. Saapa kuuepäeva koha eest maksetud aastas ainult 15 rbl kohtu kirjade raha, muud renti kuhugile maksetud ei ole.
EKLA, f 199, m 23, 27/8 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Hüpasaare t. - Alfred Rästas < Mihkel Saar, 86 a. (1926)

Murru talu asutaja Lemmakõnnu külas olevat siia tulnud Soomest umbes 1750. aastatel. Puna, Põdrasilla ja Taho metsatalud olevat „kaabakate” asutatud. Puna talu olnud vanasti väike saunakoht, mille Puna Mihkel, kes ka „kaabakas” olnud, asutanud. Puna inimesed olnud oma tööristade ja elukommete ning keelelaadi poolest teistest sootuks erinevad.
EKLA, f 199, m 23, 28 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Lemmakõnnu k., Aukema t. - Alfred Rästas < Leenu Juhanson, 91 a. (1926)

Haaviku külas Haaviku talus olnud vanasti suur haavakänd, mille sees kits kahe tallega elutsenud peale suurt katku, kui inimesed kõik kadunud olnud. Sellest saanudki talu Haaviku nime.
Miiliaugu talu samas külas olevat Haaviku talust asutatud. Vanasti põletatud selle talu maa peal Vastemõisale süsa. Söö auk on veel praegu talu põllu sees näha, mille järgi talu Miiliauguks nimetama hakatud.
EKLA, f 199, m 23, 28/9 (III-1) < Suure-Jaani khk., Haaviku k., Miiliaugu t. - Alfred Rästas < Jüri Reichenbach, 76 a. (1926)

Pilliroo talu asutajaks olnud umbes 1820. a. Kaansoo kõrtsi pidaja, kes Sandra Mardile 1000 rbl laenanud, viimase pankrotti jäämisel jäänud temagi oma rahast ilma. Talu saanud ta kroonumetsahärra Maydelilt, kellele talu eest 500 rbl-lise hobuse annud.
EKLA, f 199, m 23, 29 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Pilliroo t. - Alfred Rästas < Jaak Krieger, 63 a. (1926)

Hüpasaare talu asutajaks olnud Mart Saar umber 1800. aastate algul. Asutaja saanud mõisast loa metsa maja ehitamiseks. Mees jõudnud juba neli palgikorda paigale panna, kui Kibaroo Jüri selle ehitatud osa ära põletanud, põhjendades oma tegu sellega, et maja temal karjamaal ees olnud. Hüpasaare peremees läinud mõisa kaebama, kus talu temale mõistetud, kuna Kibaroo Jürile antud karistuseks 25 kepihoopi ja rahatrahvina nõutud 5 või 10 rbl. Peale peksasaamist tõusnud mees maast üles ja ütlenud: „Olete mu liha võtnud, võtke mu raha ka!” Selle eest võetud mees uuesti maha ja antud teist niipalju veel kere peale. Hüpasaare talule pandud hiljem ka metsavahi kohustus peale. Hüpasaare talu koha peal elanud varem väikeses hurtsikus keegi Vaida Jüri, kes arvatavasti sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmiseks sügavasse metsa elama asunud.
EKLA, f 199, m 23, 29/30 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Väike-Ärma t. - Alfred Rästas < Tõnis Kivikas, 34 a. (1926)

Vastemõisa valla metsatalud olevat asutatud umbes 1740. aastatest peale.
EKLA, f 199, m 23, 30 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Puna t. - Alfred Rästas < Tõnis Puurats, 64 a. (1926)

Paelamaa talu on 1810. a. ja Pilliroo talu 1828. aastatel asutatud.
EKLA, f 199, m 23, 30 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Pilliroo t. - Alfred Rästas < Jaak Krieger, 63 a. (1926)

Ärma talu asutamise kohta rääkinud praeguse peremehe isa, et talu juba Rootsi ajast pärit olla.
EKLA, f 199, m 23, 30 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Väike-Ärma t. - Alfred Rästas < Tõnis Kivikas, 34 a. (1926)

Sandra vakuse talud olevat asutatud umbes 1800. aastatel.
EKLA, f 199, m 23, 30/1 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Sandra vakus., Sandra-Piilu t. - Alfred Rästas < Jüri Sander, 55 a. (1926)

Põdrasilla metsatalu on asutatud 1819. a. metsavahikohana.
EKLA, f 199, m 23, 31 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Põdrasilla t. - Alfred Rästas < Jüri Varm, 63 a. (1926)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!